lühidalt

Minust

rollid elus
soome-keel-suhu-suurema-vaevata

 

KOOLITAJA – ÕPPEJÕUD – LEKTOR – 

EMA – VANAEMA – ELUKAASLANE – 

PARIM PERENAINE JA EESKUJU OMA KOERALE – 

HEA KAASLANE-KUULAJA-SUUNAJA ERINEVATES KOGUKONDADES
JA ERINEVATEL TÖÖKOHTADEL 

pädevused

Läbivad kompetentsid

Valdan koolitusel käsitletavat valdkonda/teemat/ainet, hoian end kursis valdkondlike uuendustega, arvestades valdkonna- ja ainealase teadmuse, teaduspõhisuse ja parimate praktikate ning õppekavast/koolitusprogrammist tulenevate nõuetega.

Minu koolituste teemaks on soome keel kõigi oma nüanssidega. Esimeste keelehuviliste ette astusin õpetaja rollis 1990.aastal, praeguseks on kogunenud 15 aastat koolitajakogemust Pärnu Rahvaülikooli ja Tartu Ülikooli Pärnu kolledži lektorina.

Peamiselt õpetan turismi- ja hotelliettevõtluse eriala tudengeid, mistõttu selle valdkonna uuendustega hoian end kursis nii Eesti kui ka Soome poolt vaadatuna.

Osalen aktiivselt Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu Soome Keele Õpetajate Seltsi töös, Tartu Ülikooli tellimusel koostasin 2008.a. koos hea kolleegi Tiina Maripuuga välja Turismi soome keele õpiku koos töövihikuga, mis on praegugi õppematerjalina kasutusel.

2021.a. oktoobrikuust õpetan soome keelt valikainena ka Sindi Gümnaasiumis.

Tõendusmaterjalid

Tean täiskasvanukoolituse põhiprintsiipe ja lähtun koolitusel täiskasvanud õppija eripäradest.

Õppeprotsessi keskmes on õppija ja tema sõltuvus õpetajast võiks olla minimaalne. – Keskendun oma tundides õppijas iseseisvuse arendamisele, annan iseseisvaid ülesandeid, julgustan avaldama arvamust (võõras keeles võib seda eriti alguses olla keeruline teha).

Õpetaja põhiülesanne on aidata õppijal endal määratleda oma vajadused; aidata mõista nii enda kui teiste inimeste õppimise ressursside ja kogemuste kasutamise viise ja vastastikuse õppimise (grupis) edendamine. Korraldan tihti ümarlaua vormis arutelusid, kus õppijad võivad ise teema valida, kuid kõik peavad selle valikuga nõus olema. Teemad on seotud õppekavaga ja õppijad peavad ise hindama, kuivõrd neil ühe või teise üheskoos läbianalüüsimisest kasu on.

Õpetaja roll on aidata õppijal  omandada vastutust ning lasta õppijal ise määratleda eesmärgid, kavandada õppeprogrammi ja hinnata oma edukust.   Huvitaval kombel on vastutuse võtmine probleemiks ka täiskasvanute puhul. Esimesel kursusel ei soovita seda eriti võtta. Mul on tavaks kohe kursuse algul tutvustada semestri eesmärke ja välja pakkuda võimalikke variante nendeni jõudmiseks. Õpilased saavad ise otsustada, kas kasutavad minu pakutut või leiavad oma tee.

Õppimine toimib läbi isikliku mõistmise tasandi ning probleemide lahendamise. – Olen seisukohal, et koolitaja õnnestub siis, kui ta suudab saavutada õppijaga sideme, kus probleemidest julgetakse rääkida ja küsimusi julgetakse küsida. Minu online-kursustel on alati küsimuste-vastuste foorum, aga kogemus näitab, et eelistatakse pigem personaalselt ühendust võtta, kui teiste eest probleeme lahata. Individuaalne õppimine tagab konkreetse kitsaskoha lahendamise.

Õpetaja saab julgustada õppijat tegema tema enda spetsiifilisi valikuid. Oluline on aktsepteerida ning suhtuda lugupidavalt ja ettevaatlikult iga õppija mina-pilti. Esimesel kursusel on soome keele ainekavas väga isiklikud teemad: mina, minu kodu ja pere, minu unistused ja harrastused jne. Alati on huvitav ja õpetlik kõrvalt jälgida, mil moel õppijad neid esitlevad. Enamasti sellised kohtumised liidavad kursust ja omavahelised suhted paranevad, samuti kaob kartus võõra keele ees.

Väärtustan täiskasvanud õppijat, järgin oma töös eetilisi norme ja konfidentsiaalsusnõudeid; hoian kutse mainet.

Niipalju, kui on inimesi, on erinevaid taustsüsteeme. Me kõik tuleme kusagilt, oma mõtete, arusaamade ja tõekspidamistega. Väärtustan väga kõiki inimesi, kes täiskasvanuna on otsustanud kõikide oma tegemiste, töö ja kodu kõrvalt õppima tulla. Tean omast kogemusest, kui keeruline see olla võib ja aktsepteerin alati õppija õigust oma tööd ise kavandada ja oma aega planeerida. Probleemiks võib osutuda see, kui ta ei planeeri.

Püüan olla avatud, tasakaalukas, oma õpilasi austav ja abistav.

Õppetöös väldin „vahtu“ – valitud õppematerjalid peavad õppijat edasi aitama, talle niidiotsa andma.

Kursuse algul sõlmin kokkulepped, millest kinnipidamist eeldan kõigilt.

Olen empaatiline ja hea kuulaja.

Hea töö eest tunnustan õppijat nii individuaalselt kui ka kogu kursuse ees.

Järgin täiskasvanuõpet ja teisi valdkonna tegevusi reguleerivaid õigusakte.

Minu valdkonnas reguleerivad täiskasvanuõpet järgmised seadused:

  • Täiskasvanute koolituse seadus
  • Haridusseadus (sh keelte õpetamine kui täiendharidus)
  • Ülikooliseadus

Olen nende sisuga tutvunud.

Annan õppijatele tagasisidet kogu koolitusprotsessi vältel.

Tagasisidestamise on minu kursuste oluline osa. Õppija peab saama objektiivset informatsiooni tehtu kohta, et tekiks kindlustunne edasi liikuda.

Kirjalike ülesannete puhul annan otsest tagasisidet kommentaaridena, tekstide puhul analüüsime neid koos kursusega. Kasutan oma tundides palju interaktiivseid vahendeid, kus kaasõpilastel on võimalik kordamööda kaaslase sooritusele heatahtlikku tagasisidet anda. Tavaliselt on see suulise küsimustele vastamise vormis à la Millised kohad sinu kursusekaaslase esitluses sulle eriti meeldisid ja miks?

Olen võtnud eesmärgiks tagasisidestada võimalikult kiiresti pärast ülesande täitmist. Praegusel piiranguteajal olen iga kord kohtumisel andnud tagasisidet vahepeal iseseisvalt sooritatud tegevuste kohta.

Olen sisse seadnud nn. konsultatsiooniajad, kus õppijad saavad küsida selgitusi-kommentaare.

Paaristööde puhul lasen õppijatel esitleja-kuulaja rolle vahetada ja kuuldut reflekteerida.

Kasutan korrektset koolituse läbiviimise keelt kõnes ja kirjas.

Filoloogina on korrektne keelekasutus minu jaoks elementaarne, näitab professionaalsust ja austust kaaskõneleja või kirja saaja vastu. Olen kriitiline iseenda suhtes ja soovin samasugust suhtumist ka oma õpilastelt.

Soome keel ja eesti keel on kohati üsna sarnased ja baassõnavara omandanuna kipuvad sõnad ja nende tähendused aeg-ajalt sassi minema. Toon tihti näiteid, kuidas üksainuke vale häälik võib muuta kogu lause mõtet. Enamasti on need tundi elavdavad lõbusad seigad ja kinnistuvad hästi.

Püüan vältida parasiitsõnu, sõnakordusi ja muid keelelisi apsakaid, mis kõne kvaliteeti rikuvad.

Keele õpetamisel on minu üks eesmärkidest saada õppijad rääkima.

Ainekava võimaldab lisaks kirjakeelele tutvustada ka soome kõnekeelt ja slängi. Arutelud pärast nende teemade läbimist on tavaliselt tulised.

Tõendusmaterjalid

Kasutan asjakohaseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendeid õppeprotsessi ettevalmistamisel, läbiviimisel, hindamisel ja enesearengu toetamisel; oskan allikakriitiliselt veebipõhist infot otsida; tean digiõppe võimalusi ja oskan kasutada sobilikke meetodeid digiõppe läbiviimiseks täiskasvanute koolituses; oskan luua, kasutada ja jagada veebipõhiseid materjale.

Olen pikalt olnud seisukohal, et keeleõppe parim meetod on vestlus ühises ruumis. Koroonaaeg on pannud arvamusi ümber hindama ja leidma vahendeid ning võimalusi, kuidas jõuda õppijateni läbi ekraani.

Kasutan õppetöös Moodle’i keskkonda, kuhu olen loonud oma kursused.

Kohtumised toimuvad kas Zoomis või BBB (Big Blue Button) seminariruumides, kus kasutan päris palju rühma- ja paaristöö võimalusi, jagan ise ekraani ja palun seda õppijatel teha, kasutan erinevaid interaktiivse sisu loomise vahendeid (H5P).

Harjutusi ja kirjalikke ülesandeid loon ise Moodle’i vahendite abil või jagan linke internetist. Sageli suunan õppijad internetist ise materjali leidma, seda ette kandma ja analüüsima.

Töö tekstiga toimub tihti audiofailide vahendusel.

Igas täiskasvanus on peidus laps, seetõttu kasutan tuttavaks saamise perioodil päris palju lastelaule ja mänge keele algtõdede omandamiseks.

Tõendusmaterjalid

harivad tegevused

Arendus-, loome - või teadustegevus täiskasvanuhariduse valdkonnas

Osaleb aktiivselt täiskasvanute koolitajate võrgustikes ja koolitajate kogukonna tegevustes, avaldades arvamust ja tehes ettepanekuid täiskasvanuõppe valdkonnas.

Olen Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu Soome Keele Õpetajate Seltsi liige. Osalen aktiivselt kogukonna tegevustes, konverentsidel ja üritustel.

Hoian end kursis Soome Instituudi keele- ja kultuurialase tegevusega.

Pärnu Giidide Ühingu atesteeritud soomekeelse giidina tutvustan Eestit meie külalistele Soomest.

Osalesin  kevadsemestril 2021 TLÜ koolitusel „Õpi ja õpeta: täiskasvanute koolitaja koolitustegevuse arendaja ja õppimise toetajana”.

 

enesearendus

Professionaalne enesearendus

Analüüsin ja hindan oma tegevust õppeprotsessis, toon välja enda tugevused ja arenguvajadused.
„Minu keele piirid on minu maailma piirid“ (Ludwig Wittgenstein).
Soovin oma maailma piire aina enam avardada.
Koolitajana tunnen end üsna tugevalt. Usun end teadvat, mida, miks ja mis mahus teen. Suudan olla spontaanne ja loominguline, selgitada oma aineid nii, et keeleõpe ei näi mingi tohutult raske tegevusena.
Maksimalistina olen liiga (enese)kriitiline, tahan kõigest ja kõigist parimat – ei lepi keskpäraste saavutustega. Minu jaoks on keeruline mõista superandekaid õppijaid, kes oma potentsiaali ära kasutada ei soovi ja ka neid, kes justkui vägisi tundi tulevad. Ikka iseenda jaoks õpid ju…
Viimaste aastatega olen kindlasti oma hinnangutes ja põhimõtetes leebemaks muutunud. Varem oli mind väga keeruline „ümber rääkida“.
Tõendusmaterjalid
Hindan oma füüsilist, vaimset ja emotsionaalset seisundit, võtan kasutusele abinõud tasakaalu saavutamiseks ja säilitamiseks.

Füüsiline, vaimne ja emotsionaalne tasakaal käivad käsikäes – ainult siis on inimene rahul ja õnnelik.

20 aastat töötamist reisibüroos süstis minusse reisipisiku. Ootan pikisilmi, millal saaks jälle maailma avastama minna. Sain ka tohutu kogemuse kliendisuhete vallas – oleme ikka väga erinevad kõik.

Pean tähtsaks peresuhteid. Koroonaaja loodusretked mööda Eesti kauneid paiku on muutunud iga nädalavahetuse tervislikult kosutavaks rutiiniks.

Koer on inimese parim sõber – tunnistan ja tunnustan. Vahel ma arvan, et loomad ikkagi oskavad rääkida, ainult ei taha.

Tunnen rõõmu laste ja lastelaste edust, toimetamisest aias ja igal võimalikul juhul käsitöö tegemisest.

Olen rahvarõivausku inimene ja rahvatants on minu elus olnud olulisel kohal juba pea 40 aastat.

Saan tuge “Paraneva perfektsionisti grupist, tänu millele olen õppinud rohkem väärtustama ja märkama ning oma sisemise perfektsionistiga paremini läbi saama.

Tõendusmaterjalid
Hoian end kursis uuemate suundadega täiskasvanuhariduse valdkonnas. Käsitlen ennast õppijana, vastutan enda arengu eest.

Olen elukestva õppe pooldaja. Et tänapäeva oravarattas ellu jääda, tuleb muutuva maailma uudistega pidevalt kursis olla. Nii üldises kui ka erialases plaanis.

Olen loomas iseenda kui koolitaja kodulehte internetis ja arendamas persoonibrändi.

Turismitöö lõppemise positiivne külg on see, et lõpuks ometi on aega end täiendada ja koolitada.

Viimase aasta jooksul olen lisaks „Õpi ja õpeta“ kursusele harinud end digipädevaks, õppinud tundma erinevaid internetikeskkondi ja -programme.

Läbisin ettevõtluskoolituse, et lisaks soome keele õpetamisele proovida kätt oma firmas (OÜ Mubli registreerisin äriregistris 10.septembril) käsitöö õpitubade korraldamisega. Täiskasvanuharidus seegi, natuke teise nurga alt. Asusin taas kord ka õppima – tekstiilkäsitöölise eriala Olustvere Maamajandus- ja Teeninduskoolis. Ikka selleks, et ka käsitöövallas kutse saada.

Jälgin Haridus- ja teadusministeeriumi, Andrase, EASi, kohalike omavalitsuste tegevust ja Euroopa täiskasvanuhariduse suundasid EPALE veebiplatvormi kaudu.

Tõendusmaterjalid

Koostööpartnerid:

Vajad keelenõu?

Olen vaid telefonikõne kaugusel.