õpin ja õpetan
Õppeprotsess
Õppeprotsessi ettevalmistamine
Selgitan eelnevalt välja ja analüüsin konkreetse õpperühma õpi- ja erivajadusi ning nendest lähtuvalt sean eesmärgid ja õpiväljundid ning planeerin koolituse sisu.
Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis soome keelt õpetama asudes oli minu ainete sisu ainekavas juba otsustatud. Hiljem olen erinevatel perioodidel ainekavasid muutnud, võttes arvesse turismituru trende ja käsitletavate teemade ajakohastamise vajadust. Samuti on kolledžis hea tava teha koostööd erinevate õpitavate ainete raames, näiteks siduda soome keele õpe spaa- ja toitlustusprotsesside juhtimise ainetega vms. Keeleõpe on üles ehitatud nii, et järgmise kursusele registreerumise eelduseks on eelmise taseme läbimine. Soome keel algajatele -> Turismi soome keel -> Soome keel edasijõudnutele Projektipõhiselt olen koolitanud näiteks Ida-Virumaa turismispetsialiste või rahvaülikooli kursusena Rapala OY personali. Sellistel kursustel kohtun esmalt tellijatega, et nende vajadused ja eesmärgid välja selgitada, seejärel mõtlen läbi koolituse sisu ja teen pakkumise. Vajadusel muudan ja täiendan koolitust tellija soovide kohaselt. Tellimuse alusel kokku seatud kursused on alati nn „rätsepatöö“ ja nende ettevalmistamine on ajamahukas. Soovi korral õpetan ka individuaalselt. Sel juhul on konkreetsel õppijal omad eesmärgid, mis põhjusel ja kui kiire tempoga ta keelt õppida tahab. Koolituse sisu seataksegi siis temast lähtuvalt. |
Tõendusmaterjalid
- Kursuse sisu, tase A2 – Pärnu Rahvaülikool
- Õppekava, soome suhtluskeel – Raeküla VKK
- Kursuse kava, soome keel algajatele – TÜPK, sobib ka järgmise punkti kompetentsi tõendamiseks
- Ainekava, turismi soome keel – TÜPK
- Õppeaine üldandmed – TÜPK
Koostan koolitusprogrammi ja planeerin oma tegevuse, lähtudes õppekavast.
Õppekava olemasolul koostan kolledžis üht semestrit hõlmava koolitusprogrammi. Enamasti teen selle kalendri formaadis, kuhu märgin koolituse teemad loogilises järjekorras, ajakava, planeeritavad tegevused (rühmatööd, videote vaatamised, auditooriumist väljas tegevused jne). Kalendris on mugav vajadusel muudatusi teha, teemakäsitluste mahtu suurendada või vähendada, lisada uusi vahendeid või tegevusi jne. Algajate kursusel ma tavaliselt kord valmis tehtud koolituskava eriti ei muuda, küll võin välja vahetada tekstitöö materjale ja kohandada harjutusi vastavalt ajagraafikule (näiteks sõbrapäeval toimuva tunnis luua ka grammatikaharjutused sõbrapäeva tekstidele). Tellitud kursustel püüan tellijalt võimalikult täpselt teada saada, millised valdkonnad keelest talle eesmärgi saavutamiseks olulisimad on. Saadud infole tuginedes sean kokku koolituskava, tuues vähem olulised teemad sisse vaid juhul, kui ajagraafik seda võimaldab. |
Tõendusmaterjalid
Valmistan ette konkreetse koolituse sisu ja valin meetodid, lähtudes koolitusprogrammis (õppekavas, selle olemasolul) fikseeritud õpiväljunditest ja varasemast tagasisidest.
2021.aastal olen oma online-kursused üles ehitanud nädalaste plokkidena, kus on alati kirjas, kas tegemist on Zoomi kohtumisega või iseseisva töö nädalaga. Moodulite ülesehitus on kõikidel nädalatel ühesugune: · nädala teema koos alateemadega ja seda puudutavate tekstide või artiklitega; · grammatikaosa koos harjutustega; · vabatahtlik lisalugemise osa sügavamalt huvitatuile; · kodutööd juhendite ja selgitustega; Kui on tähtajalisi töid, on kokku lepitud ka tööde esitamise aeg. Iseseisva töö nädalate puhul kasutan uue osa selgitamiseks sageli miniloengu formaati ja harjutamiseks enesekontrolliteste, mida ei hinnata. Huvi tekitamiseks ja rutiini lõhkumiseks annan ülesandeid, kus õppijatel tuleb leida oma meetod (näiteks toitlustusteema sõnavara omandamiseks). Akadeemilisuse säilitamiseks lahendame erinevaid ülesandeid erialaste artiklite baasil. |
Tõendusmaterjalid
Koostan ja/või kohandan õppematerjale, lähtudes õppekavast või koolitusprogrammist, teema käsitlemise loogikast ning õppekeskkonna võimalustest. Viitan korrektselt allikatele, arvestades autoriõigusi.
Koos Tiina Maripuuga olen õpiku Turismi soome keel (+töövihik) autor. Õpikut kasutan oma kursustel õppematerjalina, kuid olen sealseid tekste ajakohastanud. Töövihik on õppijatele saadaval ka digitaalsena. Lisaks olen koostanud ohtralt harjutusi/teste, mida siis vastavalt vajadusele Moodle’i küsimuste pangast võtan ja kasutan. Enne uue semestri algust korrigeerin kasutatavat õppematerjali, arvestades kursuse ajakava. Suunan õppijaid täiendama oma teadmisi internetis leiduva materjaliga. Viitan alati materjali koostajatele. Õppijate loal kasutan nende poolt loodud esitlusi ja faile õppematerjalina. Kogun need arhiivi ja süstematiseerin nii, et oleks vajadusel hõlbus leida. Olen väga huvitatud uutest soome keele alastest õppematerjalidest. Kasutan võimalust tellida materjale Soome Instituudi raamatukogust. |
Tõendusmaterjalid
Õppeprotsessi läbiviimine
Selgitan õppijatele õppekavas seatud õppe eesmärke. Toetan õppijaid individuaalsete õpieesmärkide seadmisel, aidates siduda neid koolitusprogrammist tulenevate eesmärkidega.
Täiskasvanud õppija tahab teada, miks ta seda või teist asja õpib, mis tal sellest kasu on, kus seda tulevikus rakendada saab. Iga semestri esimesel kokkusaamisel annan ülevaate õppe eesmärkidest ja küsin õppijatelt, milliseid tundeid teemad, ajakava, hindamiskriteeriumid ja õppe maht neis tekitavad. Vaba arutelu käigus olen võtnud võimalusel arvesse õppijate soove ja teinud koolituskavva vajadusel ka muudatusi ning täpsustusi. Enamasti igal kursusel on mõni õppija, kel on soome keele vastu süvendatud huvi. Sellisel juhul oleme läbi arutanud ja paika pannud individuaalse kava, mis aitaks püstitatud eesmärke paremini saavutada. On olnud ka juhuseid, kus algajate kursusele on ainepunktide saamise eesmärgil tulnud õppija, kes valdab keelt oluliselt paremal tasemel. Oleme koostanud sel juhul personaalsed tingimused kursuse läbimiseks. Tavaliselt sean teemadest lähtudes ka vahe-eesmärgid, mille läbimisel toimub eneseanalüüs ja peegeldamine, kas õppija on enda meelest õpitulemustega järje peal või mitte. Selgitavad juhendid on abiks eesmärkide saavutamisel. |
Tõendusmaterjalid
Rakendan erinevaid võtteid õppimist toetava füüsilise-, vaimse- ja sotsiaalse keskkonna loomiseks.
On hea, kui füüsiline keskkond õppimiseks on tuttav ja turvaline. Kui on võimalik õpetada auditooriumis, eelistan, et tunnid toimuksid ühes ja samas klassiruumis kogu semestri vältel. Püüan vältida klassistiilis pika lauarivi taga istumist. Võimalusel paigutan õppijad istuma ringselt või U-kujuliselt, sõltuvalt tunni teemast aga võib-olla hoopis väikeste rühmadena. Soovin luua keskkonda, kus ei tekiks keeleõppimisel krampi. Vastupidi, eesmärk on saavutada õppijate vaheline vaba vestlus. Ütlen alati, et minu tunnis on rääkimine soovitatav. Ühe väikese nüansiga – see peaks toimuma soome keeles. Seega vaimne ja emotsionaalne õpikeskkond peaks olema selline, et õppeprotsess tundub lihtne ja lõbus ka siis, kui see tegelikult seda ei ole. Kui märkan, et tähelepanu kipub hajuma, teeme vahepeal sõrmekoordinatsiooni– või võimlemismisharjutusi. Vaikuseminuteid naudivad ka täiskasvanud õppijad. Kasutan ka õuesõpet. Näiteks tee juhatamise teema puhul kõnnimegi konkreetselt teekonna läbi. Üks räägib, kuhu minna ja teised lähevad. Enamasti teen seda laadi harjutusi paaristööna. Kohtumistel Zoomi seminariruumis on oluline tunda tehnikat ja osata seda õigel ajal kasutada. Väljakutse on õppijad läbi “musta ruudu” samasse keskkonda võluda. Olen kasutanud mõne samasuguse elemendi sissetoomist, mis ühtsustunde tekitaks. Näiteks palunud kõigil sättida kaamerad nii, et aken jääks selja taha ja siis korraks ekraanipildiga ühineda. |
Tõendusmaterjalid
Viited tõendusmaterjalidele on lingitud teksti sisse.
Viin läbi õppeprotsessi, vajadusel muudan õppe etappide järjestust ja töövorme, kaasates õppijaid ja arvestades õpperühma vajadusi.
Õppeprotsessi läbiviimise eelduseks on selle planeerimine, läbimõtlemine ja juhtimine. Mulle meeldib, kui saan olla eestvedajana siiski tagaplaanil, suunates ja andes vihjeid edaspidiseks tegevuseks vastavalt vajadusele. Pean oluliseks, et õppijad suudavad arendada teemast lähtuvalt oma kõnelemisoskust järk-järgult, üksteist täiendades, järgmisele sõna andes. Tuleb tähele panna, kui keegi jääb õppeprotsessis maha või vastupidi, jõuab ülesande valmis teistest oluliselt kiiremini. Sellisteks juhtudeks peab olema alati valmis plaanid B ja C, mida individuaalselt rakendada. Hindan keeleõppes spontaansust. See võib küll fookuse planeeritud teemalt kõrvale viia, kuid kui õppijatel on huvitav, kinnistub ka sõnavara paremini. Planeerin väga oma aega ja eeldan, et seda teevad ka õppijad. Minu jaoks on raske mõista tähtaegadega mitte arvestamist, millest sõltuvalt tuleb enamasti teha tunni töös äkkmuudatusi, sest planeerituga pole võimalik edasi minna – eeltöö selleks on jäänud kodus tegemata. Tavaliselt teen siis rühmatöö, paigutades grupid nii, et igas oleks ka neid, kel vajalikud eelteadmised olemas. Pingutamist nõudvate lõikude vahel teen videopause ja mängulisi harjutusi. Need on head ka järgmisele teemale (etapile) üle minemiseks. |
Tõendusmaterjalid
- Individuaalne ülesanne
- Ristsõnaharjutus internetist
- Kuulamisharjutus koos laulu ja videoga (video lingitud teksti sisse)
- Tähtajad
Märkan ja tunnen ära grupi arengus toimuvaid muutusi, reageerin olukorrale õpiprotsessi toetaval viisil.
Grupis toimuvate arengute ja muutumiste märkamiseks on hea teada, millises grupi kujunemise faasis rühm parasjagu on. Gruppide loomisel õppimiseks kaalun alati, kui kiiresti soovin saavutada püstitatud eesmärki. On seltskondi, kes moodustavad omavahel grupi kõikide ainete grupitööde tegemisel. Nad on juba kujunemis- ja konfliktifaasi läbinud ning töötavad tõhusalt koostööfaasis. Ülesanded ja rollid on jagatud, soovitud tulemuseni jõutakse kiiresti. Lubades Zoomi seminariruumis arvutil rühmad määrata, tuleb arvestada oluliselt suurema ajakuluga, sest rühma liikmed alles õpivad üksteist tundma, jagavad positsioone ja lepivad kokku reegleid. Peab olema tähelepanelik ennetamaks võimalike konfliktide tekkimist. Probleemid tuleb püüda lahendada teineteisest lugupidaval moel. Parim grupp on see, kus igaüks annab oma panuse ühise eesmärgi nimel. |
Tõendusmaterjalid
Õppeprotsessi analüüs ja hindamine
Kogun õppijatelt arvamusi õppeprotsessi kohta, valides sobivad meetodid.
Arvamuste kogumist alustan juba esimesel kohtumisel, kui palun ennast lühidalt tutvustada ja rääkida oma ootustest kursusega seoses. Kursuse lõppedes teen uue arvamusringi, tundmaks huvi, kas ootused on täitunud. Viimasel ajal olen kiire tagasiside saamiseks kasutanud hindamisratast, kus õppijad saavad vähese vaevaga hinnata skaalal 1-10 kursuse erinevaid aspekte: koolitaja kompetentsust ja tagasiside andmist, õppematerjalide asjakohasust, teemade keerukust ja võimalust neid tulevikus reaalselt rakendada jne. Visuaalne üldpilt sellest, kas kursus õnnestus või mitte, on sellise meetodiga hõlpsalt saavutatav. Kolledžil on iga kursuse kohta ka ÕIS-is tagasisidetabelid, mida õppijad täidavad. Neist andmetest on alati midagi õppida. Iga kohtumise lõpus küsin tagasisidet konkreetse tunni kohta: kas kõik oli arusaadav, kas küsimusi on jne. See võimaldab tekkida võivatele probleemidele leida lahendused juba eos. |
Tõendusmaterjalid
Valin sobivad hindamismeetodid ja lähtudes kavandatud eesmärkidest analüüsin õppeprotsessi.
Olen nõus Tartu Ülikooli kodulehel väidetuga, et õppimist toetava hindamise puhul kasutatakse hindamismeetodeid selleks, et hinnata õpilase õppimist. Oluline on just edasiminek ja areng, mitte tulemuse demonstreerimine kui selline. Kujundav hindamine on õppeprotsessi loomulik ja lahutamatu osa – ei saa tõhusalt õppida ega õpetada, kui õpilased ja õpetaja pidevalt arusaamist ei kontrolli. Õppimist toetav hindamine on nii õpetaja kui ka õpilaste jaoks huvitav, sest selles kasutatakse kaasahaaravaid ja õppijate aktiivsust soosivaid meetodeid. Kasutan tihti paaristöid, kus õppijad saavad kordamööda üksteist hinnata ja esitlusi, kus rolli mängivad slaidiprogrammi stiilsus ja šõuelement. Õppeprotsessi läbiviimisel püüan alati lisaks planeeritule olla valmis ka plaaniks B – juhuks, kui midagi peaks muutuma ja vaja läheb hoopis teistsuguseid vahendeid. Õpitulemuste saavutamist analüüsin läbi koolitusel toimunu: kas algne koolituskava kehtis lõpuni või tuli selles teha muudatusi. Kui tuli, siis millest tingituna ja millisel määral. Võtan arvesse õppijate arvamusi. |
Tõendusmaterjalid
- Tagasisidestamist puudutavad tõendusmaterjalid on esitatud punkti “Kogun õppijatelt arvamusi…” juures.
- Paaristöö harjutus
Valin sobivad hindamismeetodid ja hindan õpiväljundeid.
TÜ Pärnu kolledžis on hindamismeetodid ja -kriteeriumid ainekavas määratletud, näiteks aines Soome keel algajatele mitteeristav hindamine, aines Turismi soome keel eristav, täheline hindamine.
Lõplik hinne minu ainetes kujuneb semestri jooksul sooritatud tööde tulemustest, eraldi eksamit kursuse lõpus ei ole. Ülesandeid on erinevaid ja need on erineva kaaluga: aktiivne osalemine foorumites, kursuse ühise õpipäeviku koostamine vikis, enesekontrollitestide sooritamine, arvestuslikud esitlused jne – kõik annavad punkte. Soovi korral võib lisaharjutustega saada lisapunkte.
Hindamise viis on kokku lepitud esimesel kohtumisel.
Eriline huvi ja püüdlikkus pälvib tunnustuse.
Lisaks õppijatele/koolitusrühmale tuleb hinnata ka enda tegevust. Sama oluline, kui õppijale hinne lõpp-protokollis, on õpetajale tagasiside ja hinnang minu tööle.
Tõendusmaterjalid
Teavitan seotud isikuid õppe tulemustest, kasutades kokkulepitud meetodit ja tuginedes faktidele.
Seotud isikud on esmalt kursusel osalejad, keda teavitan võimalikust kujunevast hindest juba enne kursuse lõppu. Annan soovi korral võimaluse kokkulepitud aja jooksul tulemust parandada. Õppijad näevad oma tulemuse kujunemist ka Moodle’is edenemise skaalal.
Kursuse hinnete vormistamiseks palun õppeosakonnal koostada protokoll, kuhu ekspordin Moodle’i hindetabeli tulemused.
Rahvaülikoolis saab õppija sõltuvalt osalemise mahust kas lõputunnistuse või -tõendi.
Eraõpilastega arutame koos läbi, kas püstitatud ootused ja lootused täitusid või millises etapis me õppeprotsessis oleme.
Tellitud koolituste puhul koostan tellijale aruande. Mõnikord on selle vorm ette antud, mõnikord kirjutan vabas vormis.